Tai reis vol.2 Phi-Phi

8-9 .november
Phi-Phi saared on väga populaarsed turistide seas.
Laevad maabuvad Phi Phi Don saarel asuvasse Ton Sai lahte. See on koht, mis tavaliselt ilutseb postkaartide peal. See on saare kitsaim punkt, kus saar on ainul 200m lai ning teiselt poolt tuleb vastu Loh Dalam laht.
2004 aasta tsunaami andis raske hoobi kogu Ton Sai lahele ning pühkis minema enamuse majutusest, mis tol hetkel olid ehitatud bambusest. Peale seda on kiiresti kõik taastatud ning lisatud ka teisi ehitusmaterjale, et paremini vastu panna tulevikus samalaadsetele loodusõnnetustele. (www.phukest.com)
Phi-Phi saartel ei ole autosid ega busse, põhiline liklusvahend on jalgratas või vee peal pikasabalised paadid ja kaatrid.

Oleme jõudmas nendele võrratutele Phi-Phi saartele.

Jõudsimegi sadamasse. Kohe tuli maksta ka saarele minemise maksu 100 bahti nägu. Vastu tuli hordidena hotellide pakkujaid. Lõpuks valisime väikese bungalow Garden Inn. Kõik ühe ööbimiskoha rahvas kogunes kokku ja siis visati kotid kuhugi kärule ja jalutasime läbi saare. Meile see bungalow meeldis väga, öö maksis peale tingimisi 800 bahti. Olime seal 2 ööd. Ühel õhtul, kui panin konditsioneeri käima, käis mingi prõks ja mingi asi kukkus maha. Pool tundi hiljem seesamune prõks,  ca 8-10 cm suurune prussakas, komberdas minu voodi juures, kukkumisest üks jalg vähem. Oli enne ilusti end konditsioneeri vahele sättinud.

Seadsime end sisse, väike värskendus külma dushi all ja läksime saart uudistama. Saarel oli väga palju rahvast, missest et kõrghooaeg polnud veel peale hakanud.
Rannavaade oli mõnus:

Igal õhtul oli rannas kõva musa ja tuleshow.

Fredy püüdis mind kah hüppama meelitada, aga ei...ma ei julgenud.

Jooke sai osta ka koos ämbriga, kus olid sees mingi kangem kraam, nt rumm, dzinn, viski, lisandiks coca ja red bull ja tasuta jää :-)

9.November

Meie bungalow ees valatakse uut teed, niiet oli varajane ärkamine, kella 8 ajal .Ja võtsime ette retke Phi-Phi saarte ümbruses. Saime kokku seltskonna ja nn reisikorraldajaga, kes jagas igaühele lõunasöögipakid (riis maisi ja kanaga, 2 pudelit vett ja küpsist) ja läksime paadiga sõitma. Meie paadis olid enamus prantslased ja paar Jaapani turisti.
Esimene peatus oli Monkey Beachil, meid tervitasid ahvid. Pidi olema valvas, et need va ahvikesed midagi omale ei näppa. Fredy proovis ühe ahvi saba katsuda ja sai sisina osaliseks, kallale ei tulnud.

Üks pressis end kaasa :-)

Edasi Viking Cave.
Seal koobastes korjavad kohalikud üht Tai delikatessi, pääsukese pesi, et neist teha suppi.

Edasi oli sõit väikse snorgeldamispausiga Maya Bay poole. Maya Bayl on filmitud film The Beach, peaosas Leonardo Dicaprio.

Jaapani turistid olid eriti ettevaatlikud

Maya Bay

Maya Bay

Rahvast oli seal megapalju

Päikesetatoo ühel turistil

Tuur kestis umbes kella 2-3ni.
Phi Phi nö tänavad olid kah ülerahvastatud, kohati oli raske edasi liikuda.
Õhtuks maitsesin ära Tom Yum supi, mõnus tuline, nina jooksis vett. Supis on krevette, sidrunheina, kaffiirlaimilehed, sibul tomat, pasta, tšilli, laimimahl... ja veel erinevaid maitseid. Igatahes väga hea, peaks kodus proovima.

Ühes kohas toimus nn tai poks, auhinnaks lubati osalejale mitmekäiguline õhtusöök.

Meie bungalow juurest läks trepp üles viewpointi, olin kuulnud et sinna on paras pikk maad minna ja suht raske, 300m vertikaalset tõusu ja palju trepiastmeid. Veepudelid kaasa ja läks. Jõudsime kohale, ühtegi inimest polnud. Oli küll koht, kust oleks saanud suveniire osta. Istusime ja vaatasime ringi, postkaardidel oleks nagu teise nurga alt pildid olnud. Avastasime et see on viewpoint nr. 1, et tuleks veel edasi/kõrgemale minna.

Kõndisime ülespoole ja maas nägime vanu kookospähkleid. Ups, aga me võime ju kookospähklitega piki pead saada, kui need juhuslikult alla võiksid potsatada. Minu edasine teekond läks ikka pideva pilguga üles pool.

Ja lõpuks jõudsimegi pärale, üles! Seal oli küll rahvast, kuna varsti oli päikeseloojumiseaeg, siis kõik jäidki sinna ootele, et üht ilusat loojangut vaadata. Vaade oli vägev. Üleval oli ka üks pood-kohvik, kus peremees rääkis igaühega paar sõna tema enda keeles, meiega küll soome keeles.Võtsin ühe külma ananassikokteili ja jäin vaadet imetlema. Üks Venezuela kutt tegi meist ka ühe pildi.

10.November

Täna läheb pealelõunat meie praam Krabi poole. Enne seda ostsime mõned suveniirid ja laenutasime kanuu. Kaugele rannast eriti ei sõitnud. Kividel peesitasid tuhanded väikesed krabid. Kohalikud otsisid midagi veest, aga me ei saanud aru mida. Täitsa rannani ei saanudki enam paadiga minna, kuna oli mõõnaaeg ja vesi väga madal. Leidsime igasuguseid teokarpe, aga kahjuks ei saanud ühtegi endaga kaasa võtta.

Pidime oma toa loovutama, aga praamini oli aega, saime adminni juurde oma kompsud jätta ja käisime veel ringi. Pärast saime veel nende isiklikus kodus end dushi all värskendada :-)
Enne praami käisime veel ühes hiinakas söömas ja vaade oli jällegi lummav:

Otsustasime edasi suunduda Aonangi.Ühe suuna pilet oli 300 bahti. Jälle oli mingi jama praamipiletitega, pidime ootama. Mitte midagi ei saanud aru, miks või mis jama oli. Vihma hakkas ka tibutama ja isegi jahe tundus, missest et väljas võis olla 25-28 kraadi sooja. Lõpuks siiski saime praami või kuidas seda iganes nimetada. Sõit pidi kestma ca tund või 1.5 tundi. Terve tee tibutas vihma.