Tai reis november 2012/ Phuket

Plaanis oli reisida Bangkok-Phuket-Phi-Phi-Krabi-Bangkok
Mitte midagi ette ei planeerinud, võtsime vabalt ja vaatame kuhu jõuame.
Reisiaeg 4-15.november 2012
Reisijad : Reet (mina) ja Fredy
Unistus oli siis selline:

4.November

Lennuk Tallinnast Helsingisse väljus keskpäeval. Lennule Helsinki-Bangkok oli 5-6 tundi aega. Olime Fredyga suht õhukeselt riidesse pannud, et väljas tuiates oli natuke külm ja lonkisime Vantaa lennujaamas ringi.
7 ajal õhtul väljus Finnairi lennuk Bangkoki suunal. Terve öö sõitu. Filmid, söögikord, filmid,söögikord. Proovisin natuke magada ka, aga eriti ei õnnestunud. Sellel reisil olid kõik pered, kes väikeste lastega ,just meie ligi või kõrval, niiet vahepeal oli isegi lärmakas (lapsi ma armastan, parimad on öösel siiski magavad lapsed).

5.November

Hommikul kella 9 ajal maandus lennuk Bangkokis Suvarnabhumi lennuväljal. Viisade tegemine oli tore, lihtsalt mingi koht oli, üks tädike tegi vajadusel pilti ja teised lõid templi passi. Viisa maksis 1000 bahti, pildi tegemine 100 bahti. Meie tegime oma viisa pildid kodus seina ääres :-) Ja et kiiremini, ilma järjekorrata, tuli veel maksta näo peale 300 bahti. Ehk siis 1000 bahti on 25 eurot. Viisad rõõmsalt käes, suundusime väljapoole. Oli vaja sõita Don Mueang lennujaama, et sealt kohaliku lennuga lennata Phkuetisse. Mina vahetasin wc-s veel riideid vähemaks, külmast tulnuna muidugi ei suuda ette kujutada, et võiks soe olla, aga ok, igaksjuhuks vahetasin. Fredy oli heledate teksadega. Saime paar sammu lennujaamast välja, pauhh...sooja ja niiskuse müür tuli ette. Hommiku kell 9. Fredy hakkas juba kahetsema, et riideid ei vahetanud. Leidsime sealt ühe bussi, mis viis tasuta teise lennujaama. Vahemaa ca 47km.

Jõudsime Don Mueangi lennujaama, väiksem kui too rahvusvaheline lennujaam. Aega oli jällegi palju, lend läheb alles õhtul. Panime oma pagasid hoiule ja läksime lennujaama ümbrusesse ringi kondama. Ilm oli minu jaoks ikka meeletult palav, isegi meie kuumalaine ajal pole nii palav. Kõht oli tühi ja tegime ühe väikese söögipeatuse sellises kohas:

 Sõime seal mingit riisirooga, inglise keeles polnud ühtegi menüüd näha, näitasime näpuga. Kes nägi mu punast, lillaka varjundiga nägu ( ei talu suurt kuumust) , pandi käima ventilaator, et ma täitsa ära ei kooleks palavusse. Söök oli maitsev ja odav, eurodes maksis vist 70 senti üks ports.
Käisime veel ringi, massaazi ei pakutud :-) Motikataksod olid ägedad. Vanaproua hüppab hopsti pakikale ja minekut.

Mototakso

Wat Don Mueang

kohalik eluolu

Õnneks hakkas õhtu saabuma ja olime lennujaamas jahedas. Check inis tekkis vist mingi arusaamatus või panime ise õigest kohast mööda. Vaja oli ära anda pagasit, aga ei leidnud seda kohta ja siis see naisterahvas seal check innis ütles et polegi vaja, hm ok. Läbi turvaväravate me ei saanud. Fredyl võeti kotist ära taskunuga, siis läksid loosi meie päikesekaitsekreemid, lõhnad...Õnneks need saime tagasi, välja arvatud nuga, selle pidi Fredy ise kuhugi klaaskasti panema ja et enam rohkem nii ei tee ja jälle järgnes Tai naeratus.
Ootamise ajal juhtub huvitavaid asju. Näiteks; üks saksa meeste seltskond, vanus neil oli ca 45-50 ja üks Tai naine. Vaidlus seal käis, tuli välja et ühel mehel oli sünnipäev ja teised mehed tegid talle kingituse, unustamatu Tai naise. Aga millegipärast see naine sünnipäevalapsele ei sobinud. Lõpuks mindi laiali, Saksa mehed lõunasse, naine jäi Bangkoki.
Uni oli juba päris võimas.Saaks vaid magada. Otsustasime, et peame ikka vastu ja hotellis kohe pikali.

Kell 19.30 väljus Air Asia lennuk Phuketi poole. Lend kestis 1,5 tundi.
Kohale jõudsime pimedas. Phuketi lennujaamast oli ca 50 km meie hotellini. Hotell asus Kata Beachil. Võtsime takso, ilmselt meid jälle kooriti :-) Noor taksojuht tegi vahepeatuse, mingi naisterahvas tuli taksosse ja tutvustas oma reisibürood ja saime broshüüre. Siis läks sõit edasi. Lõpuks ometi jõudsime kohale, silm kolmveerandi peal. Meie hotell oli Outdoor in and reastaurant, täitsa ok.
Bronni tegin www.agoda.com kaudu.

Vaade hotelliaknast

6.november

Magasime end ilusti välja, ja läksime uitama ja merd otsima. Ikkagi ju lõunamaa. Suundusime piki solgikanali äärt ja voila oligi meri paistmas. Lained on siin eriti tugevad, olin nabani vees, aga laine oli kohati üle pea.

Massaaz

Jeeee meriiii! Kata Beach

fruitshake ja puuvili kilekotis

Töökoht kaasas: nendest müüakse kas puuvilju, grillliha või midagi veel

Bikiinipilti kah ;-)

tänavasöök

Jääkülm kookospiim/vesi...mulle eriti ei maitsenud

 Rannaäär oli täis massaazi "salonge". Kuna keha natuke punetas Bangkoki päikesest, siis ei hakanud seekord massaazi võtma. Rahulikult muidugi lebada ei saanud, pidevalt käis keegi midagi pakkumas. Kahjuks või õnneks ei pakutud kuumasid tšeburekke või külma jäätist.  Fredy ostis siis mingi bambusest vilepilli. Maksime muidugi täissumma, 350 bahti, tegelt peaks ikka tingima, aga me põhjamaa uimased inimesed ei tulnud kohe selle pealegi.
Linna peal jalutades oli enim näha motikaliiklust, mõned autod ja punased tuk-tukid.

Rummikokteilid

viimane õhtu Phuketi kandis

Eriti rannas ei püsinudki, kondasime ringi. Ilma veepudelita loomulikult olla ei saanud.
Leidsime ühe hea söögikoha ka tänava ääres, ilmselt oli see populaarne koht, sest järjekord oli pikk, aga ootamist väärt. Grillitud liha, kana, kala, krevette...Võtsime mõned krevetid ja kana pulga vahel. Juurde pandi veel erinevaid kastmeid. Ja sõime sealsamas, nö köögis.

Pulkade vahel grillitud kana. Üks selline pulk maksis vist 50 bahti

Ananassid kooriti nii ära ja siis tükeldati, pandi väiksesse kilekotti ja lisati paar pikemat hambatikku kah. Pildi leidsin netist. Selliseid küpseid ananasse Eestis pole ma küll saanud, isegi seest see nö juurikas oli pehme.


7.November

Hommiku otsustasime liikuda edasi Phi-Phi saarte suunas. Vaja oli saada Phuketi linna, sealt pidi minema laev/praam. Phuketisse jõudes tundsin, et vot see pole küll mõnus koht. Takso pani meid kuskil suvalt maha ja hakkasime oma kompsudega otsima ööbimiskohta, sest laev pidi minema varahommikul. Lõpuks leidsime hotelli bussijaama läheduses: Bhukitta hotell.
Hotellitoas olid ka mõned sipelgad, puuvilju lahtiselt lauale polnud mõtet jätta.

Bhukitta hotell

Bhukitta hotell

Otsustasime et lähme jala ja vaatame, kus sadam on. Aga vist eksisime ära. Siis korjas üks tuk-tuk meid peale. Näitas ära sadama ja siis ütles, et ta viib meid kuhugi suveniiri poodi. Olime siis nõus. Väljast ei saanud üldse aru, et mingi pood seal majas sees oleks. Poodi sisenedes oli seal vist iga turisti jaoks üks müüja. Käisid viisakalt sabas ja rääkisid hindadest. Leidsime sealt paar asja ja ostsime ära. Ja tuk-tuk viis meid hotelli.

Kupongisõit

Tuk-tuk

Käisime korra hotellis ja siis tänavalt püüdis meid kinni järjekordne tuk-tuk, ainult 100 bahti, et lähme sõidame ringi, näitab meile huvitavaid kohti. Peale pikka pinnimist otsustasimegi minna, nagunii midagi erilist teha polnud. Pidi meiega sõitma 3 kohta läbi.

Aga enne seda palus tuk-tuki juht meid käia suveniiripoest läbi, ja üllatus-üllatus, sama pood kus eelmise tuk-tukiga käisime. Ütlesime siis sellele juhile, et siin me juba olime, läheks edasi, too siis ütles, minge ikka, et äkki leiate veel midagi. ok, sees käisud ja kohe välja. Suund mäkke, vahepeal oli päris hirmus, olid teetööd ja tee ja mäeserv olid ikka kriitilised. Silm kinni ja edasi, ehk jõuab üles ka. Jõudsimegi üles. Vaade oli selline:

Vaade Phuketi linnale

Edasi läks sõit Big Budha juurde:

Big Budha

God of Death

Peale neid vaatamisväärsusi olime jälle sunnitud suveniiripoodidesse, või juveelipoodidesse minema. Lõpuks rääkis tukijuht pointi ka ära, kui tema viib turisti teatud poodi ( ilmselt mingi kett) siis ta saab omale bensiinikupongid. Otsustasime siis kaasa mängida. Ühes poes pakuti mingit kihisevat metsmaasika maitsega roosat jooki ja tutvustati Phuketi pärlide kasvatamis ja saamist ja lõpuks siis ka müüki. Ühe poe ees hallides vormiriietes müüjad jutustasid poe ees, kui nägid meid tuk-tukiga, krapsasid kohe valvele :-)

Meie giid :-)

Õhtu tuli peale, ostsime lähimast 7 elevenist mõned joogid ja tänavalt söögid. Mina ostsin nt suppi, see pakiti  kilekottidesse, supivedelik ühte kotti, supipaks teise kotti, maitseained kolmandasse.

Puuvilja müük tänaval

8.November

Lõpuks ometi see päev, mis oli Fredy jaoks reisi highlight, Phi-Phi saared. 

Hommikusöök hotellis; ühel pool traditsiooniline hommikusöök ja teisel pool Jaapani turistidele mõeldud, söökidest ma ei saanudki aru, mida neile pakuti.

Olime hotellist eelmine päev laevapiletid Phi-Phile ära ostnud(600 bahti nägu), nüüd jäi vaid takso oodata, mis meid sadamasse viib.

Praamile läks väga palju rahvast, väljusime 8 ajal. Sõit pidi kestma 1,5 tundi, aga millegipärast sõitsime 2.5 tundi. Kiirpaadiga, mis on kallim oleks kindlasti poole kiiremini saanud, aga meil oli aega küll.

Vaateid oli imelisi. Praam viis ja seisatas neis kohtades, mida peaks vaatama minema, nt Maya Bay.