Jõudsime pealelõunat siiski Krabi sadamasse. Me muidugi saime aru, et läheb otse Aonangi. Jällegi keelebarjäär, meie mõistame ühte moodi, tailased teistmoodi.
Esimene plaan, ööbimiskoht otsida. Tegime endale asja lihtsaks, juba kraaksus üks Tai turismitöötaja ( lahe nimetus) ja pakkus hotelle Aonangis. Me siis ikka lasime hinna nii madalaks, et vot meil pole eriti raha ka jne. Lõpphinnaks jäi 3500 bahti 3 öö eest. Otsustasime Baan Pulaooni kasuks, pildid ka ilusad ( naiivsed ju) , bassein ja puha. Hotellihinna sees oli ka taksosõit Aonangi, paarkümmend km vist. Meiega ühte taksosse tuli üks paarike, kes olid pärit Sveitsist. Vahetasime teel oma reisimuljeid. Taksojuht oli ka päris jutukas ja tore sell, rääkis kohalikust eluolust, kuhu võiks minna ja nii edasi.
 |
| Meid pandi kolmesesse tuppa |
Hotelli jõudes kaheseid tube polnud enam, pandi kolmesesse tuppa. Et siis järgmine päev kolitakse meid ümber ( mida muidugi ei juhtunud)
Esmamulje Aonangist jäi millegipärast räpane. Hotell oli peatänava ääres , pidev autode või rollerite tuututamine, õhtul oli tänavaäär täis toidumüüjaid ja suveniiride müüjaid.
11. November
Hommikul oli Fredy enesetunne kehvake, ei tea kas eilsest söögist, mida me Phi-Phi saarel enne ärasõitu sõime. Sellest hoolimata, käisime ikka ringi.
 |
| Hommikusöök |
Kuna mereni pidi olema hotellist maad 7 minutit, päriselt oli meri siiski kaugemal, kindlasti 10-15 minutit. Avastasime Fredyga ühe huvitavama tee mereni, kui mööda lärmakat peatänavat.
Avastasime ühe teeraja, mis läks aina ülespoole. Fredy oma kehva olemisega kannatas tripi ära. Jõudsime teisele poole mäge, kus oli kah rand. Rannas oli turvaputka, kuhu pidi panema nimed ja saabumise ning lahkumise ajad.
 |
| Isadepäeva pärastlõuna |
Õlut ei saanud osta, millegipärast mingitel päevastel kellaaegadel osad poed, nagu 7 eleven ei müünud, samas kõrvalpoest sai küll.
Pimedaks läheb siin kogu aeg ühel ajal, ca poole 7 ajal õhtul. Ja nii aastaringi. Pimedas käib tänaval vilgas elu, söögiputkad/motikad reas, grillitud kana, krevetid, kala...Lõhnad levisid kaugele. Enne kui me oma hotellist nende lõhnadeni jõudsime, läbisime alati mingit rõvedat roiskunud haisu ala. Mitmeid kordi sealt möödunud, tuli vaid minut hinge kinni hoida, et sealt läbi minna :-)
 |
| Mr Longi reggae baaris. Lahe mees oli, Fredy sai jutule. |
 |
| Õhtusöögikoht; grillitud krevetid ja kana, juurde terav tšillikaste ja külm õlu |
Tänase päeva plaan: elevandisõit. ja looduslikud allikad.
Hommik oli mulle juba kurjakuulutav, enesetunne oli suht kehv. Lootsin, et läheb üle.
Kell 9 pidi buss meid peale võtma, aga jäi hiljaks ca pool tundi. Väikses bussis oli kamp lõbusaid jaapani tšikke ja meie. Suundusime Krabisse ja sealt edasi lõuna poole ca 40km. Bussis oli jube tunne, kõik keeras seest, üks jaapanlane oli samasugune nagu mina.
Giid oli meil ka, üks Tai mees, nime ma ei mäleta. Enamvähem saime aru ka, mida rääkis.
Esimene koht kuhu meid viidi, Emerald Pool.
 |
| Blue Pool, sinna ei tohtinud vette minna, kuna soovitakse seda säilitada nii nagu on. |
 |
| Fredy uurib ehitusmaterjali |
 |
| sipelgarida |
 |
| kuumavee juga |
Emerald Pool on ligikaudu 1,5-1,8 meetrit sügav, 20 meetrit lai ja 25 meetrit pikk. Vesi on 30-50 kraadi soe. Paljud sulistasid seal ilusas rohelises vees. Seda vett ei soovitatud juua, vees palju kaaliumkarbonaati ja võib põhjustada neerukive.
Edasi sõitsime teise kuumaveeallika juurde. Giid hoiatas, et kui uni peaks peale tulema,siis tuleb veest kohe välja tulla. Mina ei jaksandki sinna minna, nii kehv oli olla, Fredy käis küll. Jalaga katsudes oli vesi suisa kõrvetavalt kuum.
Vahepeal oli lõunasöök, suutsin süüa vaid paar ananassiviilu. Edasi läks teekond Tiger Cave templi juurde, mäe otsas pidi olema ka Big Budha.
Kuna mäkke oli mu jaoks sel päeval tohutu tõus, 1237 trepiastet (600m kõrgusele) ,siis ma loobusin ja läksime Fredyga jalutama troopilisse metsa, kus elasid ka kohalikud mungad.
Ronisime aga ühest trepist üles, ca 100 m ja siis suundusime alla, suht pimedasse orgu. Mõtlesin, et siis on vähe jahedam, aga ei niiskus ja kuumus. Särki seal seljast ära ei tohtinud võtta, kuna mungad seal elasid.
 |
| Munkade elu koopas |
 |
| Nii kogutakse vett |
 |
| The Big Tree, Diospyros Rhococalyx |
Metsast väljudes oli kuidagi parem enesetunne, kas higistasin oma haiguse välja?
 |
| Koerad ja kassid olid Tais parajad rääbakad ja kõhnad |
 |
| Kui tähelepanelikult vaadata, näeb seal kiikumas üht ahvi. |
Sealsamas ligidal toimus elevandi turjal sõitmine. Nö elevandikai oli kõrgemal. Polnudki nii kerge elevandi selga ronida, väike värin siiski oli. Esimene mõte oli, et äkki elevandil on valus, igatahes imelik tunne oli istuda. Elevandi nahk oli kare, teravad karvad turritasid välja. Ja nii me kulgesime, purjus elevandiajajaga.
Järsku hüppas elevandimees maha ja haaras mu fotoka ja hakkas pilte pilduma, täiesti suvaliselt,ta ei vaadanudki mis sealt tuli. Mingi hetk jäi see mees meile selja taha maha, vaatasin siis üle õla, mees kergendas seal oma keha ja hüüdis midagi elevandile. Siis aeti mind elevanditurjale istuma, see oli õudne. Mul oli kogu aeg selline tunne, et kukun maha, eriti kui mäest alla oli vaja liikuda. Isegi Rhodosel, eesli seljas tuhatnelja alla tulla polnud nii jube. Õnneks oli vahetus ja istus Fredy ees. Sõit kestis ca 45 minutit, väga aeglane ja uimane kõnnak oli. Pärast ostsime 50 bahti eest kimbu banaane ja saime sööta elevanti.
Hotelli jõudsime tagasi 4-5 paiku.
Õhtul/öösel oli mul arvatavasti väga kõrge palavik, teki all oli kah külm. Fredyl oli eelmine öö niimoodi olnud.
13.November
Viimane päev Lõunapool. Pealelõunat stardime põhja poole.
Hommikul ärgates oli enesetunne juba hea. Söögiisu eriti polnud, vähemalt mitte Tai toidu järgi. Õnneks oli seal McDonalds, seda sai veel natuke süüa. Kõik grill ja muu taoline oli täiesti out.
Käisime veel viimast korda meres, nägime esimest korda eestlasi oma reisi ajal.
Just homme algavad siin mingid pidustused, ettevalmistused juba käisid.
Vahepeal sõitis mingi nännikäru läbi.
Mõtlesin,et ehk seepärast oligi pilet nii odav, nägu 500 bahti. Sõit kestis ca 3 tundi, kuni jõudsime Surat Thanisse. Buss peatus ja hõigati välja valgete siltidega inimesed, meie ka, õnneks. Tuli välja,et lähme teise bussi peale. Pooled sõitsid bussiga edasi kas rongi peale või Koh Samuile.
Ootasime seal teist bussi ca tund aega. Vot siis tuligi, vähe parem buss.
 |
| VIP buss |
14.November
Äratus oli kell 5. Hop-hop üles, käis bussijuht kõik read läbi. Mitte midagi ei saanud aru. Väljas oli pime, bussiterminali asemel olime kuskil Bangkoki pargis. Kobistasin end bussist alla, arvates, et varahommikul kindlasti jahe :-) Ei mingit vahet päevaga, sama palav ja niiske.
Väljas piiras meid kari taksojuhte. Ei viitsinud eriti hinnaga tingida, minnagi ei osanud kuhugi, võtsime siis pakutud takso, ilge megahinnaga 1000 bahti. Uni ja paras teadmatus oli. Ütlesin, kuhu vaja, aga ta ei saanud aru,kus.mis hotell. Hea, et mul oli hotellivoutcher ( bronnisin Agoda.com kaudu) ja seal peal oli taikeelsete kirjadega kah, sellest sai taksojuht aru. Sinna olevat maad ca 50km. Mis seals`ikka, kotid peale ja sõitma, ehk saab hotelli check innida ka varahommikul.
Sõit läbi linna läks kihutades, kui spidomeeter 150 näitas,siis ma loobusin selle vaatamisest ja panin silmad kinni :-) Jube sõit. Lõpuks jõudsime kohale, hotell on Suvarnabhumi lennujaama ligidal, The Ivory hotell.
Check innis oli veidi pahur tädi, Tai naeratust seal ei tulnud, õnneks saime hotelli tuppa sisse ja kohe magama, sest bussiöö polnud eriti tore.
Hotelli pildid võtsin hotelli kodukalt. Ei jaksanud hommikul pildistada.
Magasime oma une täis, tõusime ca 10-11 ajal. Kõht oli tühi ja läksime söögikohta otsima. Adminnist öeldi,et kohe ca 400m pärast on üks shopingcenter, et seal on söögikohti ka.
Õues oli jälle megapalav, Bangkokis tundus see palavus hullem kui mereäärses piirkonnas.
Kõndisime natuke ja leidsimegi koha üles, väikesed poed olid ja Mcdonalds oli kah. Aga see oli kohaliku sugemetega McDonalds, ma ei tea kas mul oli veel haigusevimm sees või oli söök tõesti jube ja polnud minu maitsele. McMuffini vahel oli kuidagi eriliselt praetud muna, selline hästi paks.Igatahes ei maitsenud mulle see üldse.
 |
| Kommiköök |
Toidupoe juures müüdi sushisid, ostsime sealt paar karpi ja siis poest kah puuvilju ja sushit, otsustasime õhtusöögi süüa hotellis.
Enne õhtusööki vedas Fredy mind massaazi, ise irvitas. Meie hotelli kõrval oli üks massaazi salong. 2 naist tervitasid ukse peal, üks selline pisem,teine suurem. Juba siis tekis kahtlus, kas tõesti...üks neist on tegelt mees... See väiksem naine sättis mind paika ja siis massaazi hakkas tegema see suur naine, mõttes vajus mu nägu pikaks. Niikaua kui too mulle jalamassaazi tegi, uurisin teda silmanurgast...hm ladyboy. Püüdis küll selline malbe ja naiselik olla. Ok head tugevad käed vähemalt. Tund massaazi saadud ja jõululaulud kuulatud ning sidrunheina tee joodud tagasi tuppa. Fredyl oli jube naljakas.
Jõulud on jõudnud ka siiani. Palavaga muidugi ei meenu,et kohe jõuluaeg käes oleks.
 |
| viimane õhtusöök Tais:Singha õlu, longanid, sushi,draakonivili ja pomelo. |
Ärasõit.
Seekord me ei avastanud Bangkoki, polnudki plaanis, teinekord.
Kell 8.30 korjas meid hotelli limusiin ( nii nad seda pikka volvot nimetasidki) peale ja sõitsime lennujaama. Kell 10.50 pidi lennuk Helsingi poole minema hakkama.
Lennujaama jõudes kuulsime jälle eesti keelt, mõni oli eelmiselt lennult tuttav nägu.
Kui kohe-kohe hakkad koju jõudma, on laste igatsus eriti suur ja aeg venib. ees jälle 10 tundi sõitu, terve pikk päev. Seekord ei istunud meie kõrvale keegi, 2 kohta jäid tühjaks....esialgu. Loomulikult oli üks väikese lapsega pere meie ees istumas ja kui nad nägid,et meil vaba, laiendasid nad oma haaret, neile 5 kohta, meile 2.
Home sweet home.
